Ert ja MÕK

Praegu on hariduses väga pop sõna MÕK, mis tähendab muutunud õpikäsitlust - õppimine tuleb muuta õppijale huvitavaks ja kasulikuks. Selle raames tegi meie lasteaias iga rühm lapsevanematele ühe avatud tegevuse, mis oleks natuke erinev tavapärasest. 

Meie rühmale tuli selle juures appi Ert. Kõigepealt käis väike natuke russelli meenutav mängukoer lastel toas külas ja rääkis oma igapäevaelust, mille käigus lapsed said muuhulgas koerale süüa-juua pakkuda, õppisid, kuidas käituda võõra koeraga kohtumisel ning isegi "kaka" sai kilekotti pandud. :)

Seejärel suunduti parki, kus siis mängukoer Ertu näol "ellu ärkas" ja lapsed said oma oskusi võõra koeraga kohtumisel praktikas rakendada. 

Kui kõik soovijad olid koerale pai saanud teha, suundusime edasi koerteplatsile, kus Ert ja lapsed said koos trenni teha.

Slaalomit joosta:

Võidu poomi joosta:

Trikke teha:

Lapsed ja koerad on siirad ja avatud ning nende näost on näha kohe, kas asi meeldib või mitte. Ja seda üritust nautisid nii lapsed kui Ert. 

Kuidas Ert CV koostamisel abiks oli

Suvi on koolilõpetajatele uute võimaluste aeg, mis tähendab ka jälle uusi sisseastumisi. Ert ei ole küll hetkel ühtegi kooli lõpetanud ega kavatse praegu ka kuhugi sisse astuda, küll aga palus minu sugulane ja Erti lapsepõlvesõber Kristofer  tema abi ülikooli sisseastumiseks vajamineva CV koostamisel. CV tingimuseks oli, et see peab olema video vormis ja inglise keelne. Ert pidi kehastama intervjueerijat. Inglise keelt Ert ei oska, aga haukumine kõlab siiski kõikides keeltes ühtmoodi (kuigi tarkade poolt on sedagi erinevalt tõlgitud) ja erinevates koduvideotes on Ert ennegi osalenud, nii et otsustasime õla alla panna. 

Algselt pidid võtted toimuma Tallinna Ülikooli juures. Valvuritädi koera sisse ei lubanud, seega toimetasime hoovis treppidel. Ert pidi jooksma trepist üles ukseni, hüppama laua taga olevale toolile ja haukuma. Lihtne, eks? Aga selleks kõigeks kulus meil siiski kolm erinevat päeva. Esimesel sadas vihma ja ilmselt kuskil ka müristas, nii et mul oli lõppkokkuvõttes isegi hea meel, et see vastumeelselt lontsiv ja täiesti ükskõikse ilmega üldse mitte russelli meenutav koer CV-sse ei sattunud. Teise katse tegime meie oma kodukohas Lembitu pargis. Ert pidi jooksma toolideni (panin toolile maiust ja saatsin teda sinna võimalikult kaugelt, et hoog suurem oleks), hüppama toolile ja jääma istuma. Selle kõigega sai Ert ilusti hakkama, kuigi mõned korrad võttis maiuse ära toolile hüppamata. Millest jäi aga puudu, oli haukumine. Ma pole ju iialgi pidanud vajalikuks oma niigi häälekale koerale käsu peale haukumist õpetada, aga näe, nüüd 9 aastase koera puhul tunnen sellest puudust. Võisin nimetada tolmuimejat, kardinat, kassi - Ert vaatab ja keerab pead, aga häält ei tee. Lõpuks arvas Kristofer, et las siis jääb nii ja ta tõmbab haukumise internetist peale. Siiski otsustasime veel kolmandalgi päeval proovida. Järksu lõi mulle pähe, et telefoni peale hakkab Ert ju küll haukuma ja olin enda peale pahane, et sellele varem ei mõelnud. Mõeldud-tehtud! Ert hüppas toolile, Kristofer helistas mulle ja palun väga - asi sai aetud, mõelge juurde milline keel tahes. :)

CV õnnestus, vestlusel tunti Erti vastu suurt huvi, esitades rohkem küsimusi vist isegi koera kui sisseastuja kohta ning Kristofer sai sisse mõlemale soovitud erialale.

Kui luba antakse, lisan lingi kas täielikule või osalisele videole ka. Praegu vaid mõned videost näpatud pildikatked:

Ert lasteaias

Ert käis lasteaias koerakultuurist rääkimas, õigemini oli kaasas nö illustreeriva materjalina. :)

Kuna meil on tööl iga aasta kevadel kohustus teha lastega üks näidistegevus, siis otsustasime oma paarilisega, kes on samuti koerainimene, harida sel aastal lapsi ja miks mitte ka kaastöötajaid veidi koerakultuuri teemadel. Viimasel ajal on sotsiaalmeedias tohutult loomade väärkohtlemise ja hülgamise juhtumeid ning kõlama on jäänud mõte, et midagi muuta, tuleb sellega algust teha juba varases lapseeas. Nii meil siis oligi võimalus oma lasteaias otsad lahti teha. Andsime küll teema enne teada, kuid koerte osavõtu jätsime üllatuseks. 

Alguses mängisime kõik mängukoerte abil läbi, st koerad ise tutvustasid end, oma saamislugu (mis oli mõlemal koeral täiesti erinev, sest Muki on võetud varjupaigast), oma päevakava, millest nad lasid ka lastel osa saada jne. Üsna originaalilähedaste mängukoerte nimed olid samuti Muki ja Ert ja kui nad siis ühel hetkel boksidesse puhkama läksid ja järgmisel hetkel puhanuna ja palju aktiivsematena välja tulid, oli kõikide üllatus muidugi väga suur. 

(Piltide kvaliteedi pärast vabandan, kuna need on tehtud kaugelt eemalt pealtvaatajate telefonidega)

Kuna see oli meie esimene katsetus, siis minu enda hinnangul kõik peensusteni plaanipäraselt muidugi ei läinud, sest tahtsime võimalikult lühikese ajaga võimalikult palju ja seda kõike lastepäraselt teha, samas teades, et sind hindava pilguga vaadatakse, nii et palju huvitavat jäi tegelikult tegemata, kuid koerad iseenesest olid muidugi tublid ja meiega jäädi rahule ka. Ert on ju teada-tuntud lastesõber ja igasuguste käskluste täitmise asemel oleks ta esimese asjana lapsed üle lakkunud. Kui siis suur tuhin möödas, tegime natuke agilityt, mõned SK elemendid ja natuke trikke. Pärast mõnd meie jaoks täiesti tavalist trikki ei jõutud ära imestada, et mitu aastat see koer küll koolis on käinud, et niipalju oskab.:) 

Kuldne sügis

Kui on lehed, siis pole muud tegevust vaja. Ikka ühest hunnikust teise ja nalja kui palju. Pole vahet, kuhu minna - mida rohkem lehti, seda huvitavam.

Lauluväljakul:

Rannavärava mäele läksime lihtsalt uudistama, kuna ei teagi, millal ja kas üldse olen seal käinud. Natuke mahajäetud koht tundus, aga õnneks on sügis ja värve kui palju, tegevusest rääkimata

Aiamaal:

Aiamaal on ka oma reegel. Kuigi vesi enam huvi ei paku, siis ühel korral tuleb vannis siiski ära käia. Kontrolli mõttes.  Rutem kui sisse, tullakse sealt siiski välja. :)

Kodupargis korraldame vahel eneselegi teadmata etendusi ja ükskord jäime isegi filmile. Loodan, et siiski kellegi koduarhiivi.:) Eks me seal parasjagu koomilised ole ka.  

Tuulispask:

Sügisesed toimetused

Märkamatult ja äkki saabus sügis. Tuli teine just täna hommikul suure tuule ja külmaga, jättes suvised tegemised seljataha. 

Niipea, kui ilmad jahedamaks läksid, kadus huvi vee ja vanni vastu järsult. Vesi, tõsi küll pakub huvi endiselt, 

 aga vanni enam eriti ei ronita, nõutakse vaid häälekalt vee viskamist: 

Seevastu on au sees nüüd kaevetööd ja neid on meil väga vaja, sest vesirotid on võtnud võimust. Selliseid mullahunnikuid on meil maal aias kõikjal. Soojade ilmadega ei viitsinud Ert nendega eriti tegeleda, aga nüüd suhtub ta asja üsna tõsiselt:

Põllutöödest on Ertil küll veidi teine nägemus kui inimestel. Tema nimelt arvab, et kui inimene labidaga ühe mullakamaka välja kaevab, siis tuleb temal see auk kohe kiiresti kinni ajada ja kui inimene kivi kuhugi eemale viskab, siis tuleb see ruttu tagasi tuua. Aga tühja sellest, tähtis, et tegevust jätkub. 

Riisuda on ka tore. Saab aidata lehti maast kokku kraapida ja siis neid omakorda reha küljest ära kiskuda. Rehaga kolaki vastu hambaid saada pole üldse märkimist väärt.

Agilityga on meil juba paar kuud täiesti null. Mis tulevik toob, näitab aeg. Teha seda tahame, see on selge, kuigi tean, et tahtmisest üksi on vähe. Trikke õpime endiselt, sest seda saab edukalt teha ka kodus. Läinud nädalavahetusel käisime Lasnamäel perepäeval esinemas. Algul oli Ert vägagi omas elemendis ja jõudis isegi ühe aplausi ära teenida, aga kohe seejärel läksid meie kõrval katki kaks õhupalli ja kohe veel üks ning Ert oli kindel, et algas sõda. Ja mida sel puhul ikka muud teha, kui varjendisse joosta. Nii et meie eeskava jäi väga lühikeseks. Aga tore oli see, et end kätte võtsime ja üldse kohale läksime:)

Räägitakse, et metsas on palju seeni. Meie oleme neid ka näinud, aga kuna mina seeni ei tunne, siis me neid ei korja ka. Las kasvavad silmailuks.

Ilu on meil ka aias. Nagu seenigi, on sel aastal palju pihlakaid. Aed lausa punetab. On ikka ilusad!

KAUNIST SÜGIST KÕIGILE!

Jõulud

Ert leidis oma kingi ise üles,

kuid ega see teda esinemisest päästnud:

Papud näiteks käisid jõuluõhtul vannis. Nii et fotosessiooni jaoks täiesti puhtad ja kammitud:)