Trennide hetkeseis

Panen paari reaga kirja meie trennide hetkeseisu. Praegu tegeleme aktiivselt vaid agilityga. Trenni teeme kord nädalas meie kasvataja Kristi juhendamisel, ametlikel võistlustel peale suve osalenud ei ole.  Arvan ise, et pingutasin käesoleva aasta esimese poole trennide-võistlustega lihtsalt veidi üle. Nägin juba kevadistel võistlustel, et koer jääb rajal aeglasemaks, kuid soovist oma võistlusnärvi treenida, panin ta  ikka kõikvõimalikele Tallinna (ja ka ühele Pärnu) võistlustele kirja. Nüüd võtame asja sammhaaval. Kindlasti treeniksime rohkem, sest ajapuuduse taha see ei jää, pigem on minu poolt raskendatud koerale õige motivatsiooi leidmine. Seetõttu leian, et kõige parem on teha trenni rahulikult, põhjalikult, aga vähem korraga, mistõttu jätsime (küll veidi raske südamega) ära Sveta trennid ja keskendume ainult Lexberryde omale.

Ka sõnakuulelikkusega on meil praegu paus, kuid see on õnneks ala, mida saab harjutada ka iseseisvalt kodustes tingimustes (tõsi, mitte küll kõiki elemente). Külmade ilmadega, kui õues saab vähem olla, siis on SK-d kodus väga mõnus teha, seda enam, et Ert seda tõeliselt naudib. Trennis oli ta miskipärast hajevil ja sama hästi oleksin võinud käia seal üksi, lihtsalt endale teadmisi kogumas, mida siis kodus rakendada. See aga pole ikkagi see...

Veel üks ala, mida üldse maha kanda ei tahaks on koeratants ja -trikid.  Ert on nende õppimises ülitubli (kui mõned üksikud trikid väljaarvata, kuid ilmselgelt on põhjuseks minu oskamatus). Kuna ka neid saab siiski kodus õppida, me praegu eraldi trenne võtma ei hakkaks.

Nii et hetkel tahan keskenduda meie jaoks kõige peamisele - agilityle. Võistlustele ma  praegu ei mõtle (peale 02.01 mitteametlike tunnelite oma, kuhu võiks trenni mõttes täitsa minna, kui pärast aastavahetuse pidustusi mõned meeskonnakaasalsed võtta oleks:)) ja tagantjärgi leian, et meil ikka vedas, kui suvel  ühel enamvähem õnnestunud võistlusel klassivahetusest 2 sekundit puudu jäi, sest ma tõesti ei tea, kuidas peale pikka pausi julgeksin A3s rinda pista. Ert otsustas minu eest ja väga õigesti - A2 koeraga on hea rahulik edasi treenida:).  

Külmaaja tegemised

Ilusat talve algust kõigile!

Viimane enamvähem õues olemise ilm oli e-tibide Kadrioru kokkusaamine. Sealt alates langesid miinuskraadid alla 10 ja kohti isegi kuni 15-17. Tegelikult on õige eestimaalane harjunud ka 25 kraadise külmaga, kuid seekordne külm erines tavapärasest oma tugeva tuulega, mis tajutavalt andis vaat et enamgi kui 25 külmakraadi. Igal juhul nagu juba varem mainisin, Ert külmaga õues olla ei soovinud. Kuigi mina olin just e-tibide sünnipäevaks oma kaks kuud väldanud köhast lõpuks peaaegu lahti saanud ja oleksin nüüd võimeline jälle trenni ja muud huvitavat tegema, siis ilmataat otsustas teistmoodi.

Nii me siis pidasime külmapühi.

Õnneks on toad küll hästi soojad, kuid hoolimata sellest poeb Ert hommiku eel, kui kütet on veidi vähemaks võetud, mulle teki alla. Vahel ma ei saa aru, kuidas ta seal küll hingata saab... Muidugi üsna ruttu lükatakse oma nina siiski teki alt välja.

Otsisin aasta tagasi tantsutunnis õpitud "Frosty the Snowman"-i taas välja, et katsetada, kas midagi on meeles. Ega ikka polnud küll:) Võtsime kava jälle peaaegu algusest peale ette ja üritasime mõnda kohta veidi muuta, kuid nii ladusalt kui eelmisel aastal see kava meil enam välja ei tule. Nojah, me pole ju kevadest saadik enam tantustunnis käinud ja ei teagi, kas ja millal me sinna jõuame. Nii palju on huvitavat mida teha, kuid tahes-tahtmata tuleb teha valikuid. Praegu on siiski esikohal agility - peame oma pikad pausid, mis on olnud nii Kristi kui Sveta juures, kuidagi ära korvama.

Tubastest toimetustest veel - vaatasime Kristi kodukalt, kuidas Lexi mööda seinu ronib :) ja proovisime järgi teha... kuid võta näpust, Ert pole üldse nii kompaktne kui Lexi. Videot vaadates oli Kristil käkitegu Lexi tagumised jalad vastu seina suunata, Ert aga tundub mulle selle harjutuse jaoks liiga pikk ja vibalik, kes läheb keskelt pooleks nagu A :) No igal juhul me üritame veel. Viimasel ajal ongi trikid väga tahaplaanile jäänud. Vaid varvastel kõndimise (st Erti esikäpad minu varvastel) oleme juurde õppinud.

Siis harjutasime veel slaalomit ja seda uue Svetalt saadud agility sikutamismänguasjaga (sünnipäevkinkide pildil on see musta-kollasekirju mänguasi näha). Ert on ju harjunud trenni tegema üksnes maiusega, kuid peab ütlema, et ka mänguasjaga läks hästi. Kuna ma olin ta enne mängimisega üles kütnud, siis oli ta slaalomit tehes isegi liiga õhinas, nii et ajas poste üksteise järel ümber:) (meil on tavalised bambuskepid erinevate aluste külge torgatud ja neid on lihtne ümber ajada), aga see selleks, vähemalt tahe oli võimas:).

Täna oli külmakraade juba natuke vähem kui 10 ja pealelõunal algas ilus sadu. Haarasin fotoka ka õue kaasa, et saaks ometi ka mõned korralikud talvepildid, kuigi pildistamise jaoks oli õues juba veidi hämar. Midagi siiski jäi ka pildile.

Ert oli teepeal foxterjer Pipiga kohtumisest nii õhku täis, et ega mingist poseerimisest midagi välja tulnud, sest nina ajas jälgi ja silmad vaatasid peamiselt vaid kohta, kuhu Pipi oli kadunud. Pipiga me kohtume viimasel ajal õnneks harvem, sest meie hoovide vahele on ehitatud aed ja niisama lihtsalt Pipi enam meie hoovi joosta ei saa. Platsi peal aga tuleb tahes-tahtmata vahel kokku saada. Tavaliselt hakkab Ert juba enne platsile jõudmist metssea häält tegema, kui Pipi on kas seal või vahetult ära läinud. Täna aga sadas lund nii tugevasti, et lõhn oli vist jõudnud juba lume alla mattuda, mistõttu tuli hoiatav möiratus ta suust vahetult enne kui Pipi meie poole sööstis. Õnneks jõudsin Erti sülle haarata ja Pipi saadi ka rihma otsa.

Russell Pipiga oli meil mõni aeg tagasi palju meeldivam kohtumine: koerad olid mõlemad rihmas, sabad tugevasti vastu selga, turjakarvad püsti ja nuusutasid teineteist valvsalt. Lasime neil niimoodi olla, aegajalt ma kiitsin Erti, et tubli koer, kuni Ert ühel hetkel teisele poole keeras, nagu tahaks öelda: ok, olukord on kontrolli all, nüüd võime minna. See oli küll üllatav!

Toas üritasin aknast ka natuke meeleolupilte teha, kuid mis sa hämaragha ikka teed...

Dancing in the rain :)

Külastasime Pontu Show´d, kuhu olime oma tantsugrupiga kutsutud esinema. Ert pole sel hooajal veel suurematel üritustel käinud ning ma ei osanud arvata, kuidas ta end seal tunneb, kuid õnneks oli tuju hea, kuigi ilma kohta sama öelda ei saa - vihma ladistas kõik see aeg. Ert tahtis kõikide koertega sõbralikult suhelda, nuusutas ja liputas saba ning urramisi justkui polnudki. Õnneks oli koeratantsijate etteaste kohe show alguses, nii et tuju ei jõudnud kuhugi kaduda. Kuna Riina oli koolitusel ja mõned teised ka miskipärast ei saanud tulla, siis olime tantsijatest vaid kolmekesi: peale meie veel Leena Vitasega ja Terje Mortimeriga.

Pabistasin ka natuke, kuid kui juba rahva ees seisime ja meie tuttav Waterloo mängima hakkas, tundsin end juba palju kodusemalt. Oo, kuidas mulle meeldis, kui ilusti Ert laulu alguses eemale istuma jäi (kuigi tegi veidi paha nägu).

Kui natuke alla veerandi loost oli mänginud, jäi muusika hetkeks vait ja siis hakkas lugu otsast peale:) No mis seal ikka, arvan, et olime sellest üle, sest ega me niikuinii päriselt oma kavas püsinud. Ert vaatas ka natuke hajameelselt ringi ja eks ma ise ka unustasin nii mõndagi. Pealegi olin arvestanud lavaga, mitte vaatajatega ümberringi. Kuigi muru peal oligi palju parem esineda. Improviseerisime siis lihtsalt... mis neist vihmast tilkuvatest tegelastest ikka tahta:)

Ert valmistub rullima:

Kõrvalkõnd. Päris hea kontakt ka:)

Üle jala hüpped:

Patsu:

Leena ja Vitas

Terje ja Mortimer

Singing in the rain. Peale meid siis selline etteaste:

Kuna vihma ladistas, siis match show´d me vaatama ei jäänud ja tulime kohe peale meie etteastet ära.

Koeratants tõesti Ertile sobib. Näituseringis ta end koduselt ei tunne, kuid agiliti kõrval on trikid just need, millega head tuju hoida ja mida tehes on ta juskui omas elemendis. Kui perenaine ka natuke musikaalsem oleks, siis saaks asjast muidugi kiiremini asja:) Aga pole lugu, isegi karud pannakse tantsima:)

Taas kolmapäevane tantsutund

Nüüdsest on kaks rühma koos ja tantsime jälle kolmapäeviti. Meie jaoks oli ka natuke uut: uuued koerad, keda me varem kohanud polnud: kaks Cavalier king charles spanjeli poissi ning üks puudlipoiss. Meile tuttavatest koertest olid kohal Rosa, Greta ning peategelane Chilli. Spanjelid Ertule meeldivad ja kuna nood veel poisid ka on, siis loodan et probleeme ei teki. Puudliga ilmselt ka mitte. Uus oli ka varasemast natuke suurem saal. Palju kodusem ja avaram. Ert oli algul küll õhinat täis, kuid saali minnes ilmselt võõras koht ja palju uusi nägusid võttis ta kergelt kohemtuks... kuni sisse astus Greta. Siis unustati kohe kottipugemise soov ja demonstreeriti oma häälepaelu. Õnneks treenisime Gretaga erinevates saalinurkades ja Ert rahunes kiiresti. Mul on hea meel, et Greta tal ikkagi nii kinnisidee pole kui meie hoovi Pipi (kuigi AG trennis on ta Gretat nähes mõnikord päris endast välja läinud). Probleem Pipiga ongi mind hellaks muutnud: kardan natuke neid kaklusi ja Ertu tigetsemist temaga võrdväärselt kangete koertega. Kui ta näeb, et temale vastu urratakse, siis see vaid lisab viha, mis pealegi kuidagi ununeda ei taha. Aga tantsutunnis ta võttis õnneks kontakti ja unustas urramise. See on hea märk. Lõpuks julgesin ka pika rihma ära võtta. Nojah, minuga küll üritati pahandada, kui ma KOHE temaga ei tegelenud, kui ta seda soovis, aga selle vastu aitab meil püsiistumine: panen ta kas lamama või istuma ja kõnnin ise ära. Ert ootab ilusti, ja kui ta lõpuks vabastan, on ülbus veidikeseks unustatud. Ma ei tea, on see päris õige moodus, aga vähemalt see toimib. Võib-olla ta hoopis mõtleb, et sai haukumise peale ikkagi mult mingi käskluse välja noolitud:)

Korra üritati turris turjaga küll Greta poole hiilida, kuid õnneks kuulati (suhteliselt) õigel ajal mu sõna ja mingiks nägelemiseks ei läinud. Ma pean ise muidugi natuke kindlam olema, sest Ert tunnetab päris kiiresti ära, kui ma ise ohtu aiman... Pean oskama õigel ajal ta kurje mõtteid lugeda, et kaklushimu ei tekikski, ja siis mõtted mujale suunama.

Tunni lõpus söötis Greta perenaine Ertule maiuseid ja lõpuks isegi nii, et Greta ühel, Ert teisel pool tema maiusekotti. Nii et pole asi nii hull midagi, kõik koerad ei ole Pipid, kelle suhtes viha kinnisideeks on muutunud...

Mul on hea meel, et Ert saab sellises kohas käia - siin on ühtaegu nagu mitu koolitust koos: peale trikitamise toimub siin ka sotsialiseerimine ning seda erinevate koertega. Meie jaoks on see vahest veel kõie olulisem. Üks asi on trkitada kodus, teine asi aga teiste koerte seas, kus ahvatlusi palju.

Aga trikkidest ikka ka. Kodutöös me just tublid ei olnud, kuid lõpuks ometi saime siiski selgeks ühe vana kõigile tuntud triki: roomamise. Täielik üllatus jälle. Käsklust ta küll tundis, kuid siiani täitis ta seda vaid "katusega pea kohal":), st jala või mingi muu madala asja alt, kuid nüüd tuleb ka niisama välja. Kuna ta seda enne kuidagi selgeks ei saanud, siis selle õpetamisest ma loobusin. Eelmisel nädalal aga otsustasin uuesti katsetada ja kae nalja - piisas vaid mõnest harjutuskorrast.

Riina ütles, et mai alguses kutsuti meid Pontu Showle esinema. Päris ahvatlev tundub, võiks isegi proovida... kui keegi meile korraliku kava ka välja mõtleks:)

Üle hulga aja tantsutunnis

Jõudsime ka lõpuks jälle tantsima. Ei teagi enam, mitu korda meil nüüd vahele jäi. Kaks korda minu selja tõttu kindlasti, aga vist oli üks veel... Täna olime eriti mugavad, sõitsime bussi asemel marsaga kohale. See oli selline imelik pisike marsa, et Ert vist pidas seda autoks ja oli seal päris rahulik, pistes isegi pea aegajalt ilma uudistades kotist välja. Kui üks kord nädalas lõunal supi asemel kiirnuudleid süüa, siis või kord nädalas marsaga sõita küll:) Täna tegin igal juhul algust mõlemaga:) Enda pealt võib ju kokku hoida, aga koera pealt ei tahaks... Nojah, niipalju siis kokkuhoiupoliitikast.
Tantsutunnis olimegi ainult meie ja Riina Sassuga. Proovisime natuke oma Waterlood, kuid no kui ikka on juhe koos, siis pole midagi teha. Nagu ma Riina jutust aru sain, on teisigi, kes ise kava valmis teha ei suuda ja seda parem meelega Riinalt ootavad. Lubasin Riinale, et kui ta meile kava valmis teeks, siis meie oleme väga usinad ja õpime kõik ilusti selgeks:) Kirjutasin paberile punkitde kaupa üles, mida Ert teha oskab. Tuli päris pikk nimekiri, vist 17 punkti. See on ju väga kena, sest Ert on täiesti õppimisvõimeline koer, aga ma ei taha teha mingit eeskava, kus koer muusika saatel lihtsalt järjest kõik oma trikid ette näitab. See pole ju koeratants. Peab ikka olema mingi tasakaal ja sujuv üleminek ühelt trikilt teisele. Pealegi on meie trikid siiski päris tavalised, mida leidub igas trikiraamatus. Ma isegi ei pea Ertile enam eriti käsklusi jagama, ta saab juba niisama mu liigutustest aru, mida nüüd teha vaja, kuid lihtsalt minu jaoks on selle kõige muusikasse seadmine nii hirmus keerukas. Ei tea, millal ju kuhu see elevant mulle peale astunud on:)
Muidugi saalis harjutada on hoopis midagi muud kui kodus, kus igal sammul sein vastu tuleb ja tahes tahtmata hakkab mingil hetkel pea ringi käima. Ükspäev harjutasime kodus hüpete ja keerlemistega oma eeskava, kuid see lõppes sellega, et Ert istus ühel hetkel maha ja keha keerles edasi:) Vot, ei saa olla nii ühekülgne.
Panen siia ka nimekirja käsklustest ja trikkidest, mis varem juba olin enda tarbeks koostanud, ja nüüd mõne lisanud. Kes SK-d teevad ja/või on pikemat aega koeratrikkidega tegelenud, peavad seda kõike kindlasti enesestmõistetavaks, aga ega see nimekiri kiitlemiseks polegi, lihtsalt hea vaadata, kas mõne nädala / kuu pärast oleme end täiendanud. Blogi lugejad siis ehk oatavad meilt ka midagi ja me oleme lihtsalt sunnitud end kokku võtma.

1. istu-lama-püsti
2. pööra (rullib)
3. keeruta (mõlemat pidi ees olles ja kõrval käimisega)
4. sitsi (ainult maiuse/käe kergitamisega)
5. anna käppa käppa / anna teist käppa
6. patsu (mõlema käpaga ühele käele)
7. käpa (paneb käpad kas käevarrele, pulgale, põlvele vms)
8. HOPP: üle jalgade, üle käe, läbi rõngas käte, läbi rõnga jne
9. slaalom (2 jala vahelt 8-t)
10. sik-sak (kõndides slaalom)
11. sinka-vinka (küljele slaalom)
12. kõrvale (vasakule)
13. paremale (kõrvale, kuid mitte nii korralikult nagu kõrbal käskluse puhul)
14. kõrval käimine (üldiselt vasakul, natuke paremal ka)
15. ümber (keerutab ümber jalgade)
16. tagurda (ainult minuga koos kõrval käies või jalgade vahelt läbi mõne sammu)
17. ette (jääb näitusepoosi)
18. teistpidi (kui on näoga minu poole, siis keerab siis teistpidi)
19. vahele (tagant jalgade vahelt läbi)
20. läbi ja hopp (eest jalgade vahelt läbi ja siis hopp üle käe)
21. võta - pane (võtab maast ja paneb asju korvi)
22. too ja vii (vajab natuke viimistlemist)
23. teeb väikse tooli peal neid trikke, mida mahub seal tegema
24. esine (paneb käpad madalama tooli vm natuke kõrgema asja peale)
25. tantsi ja hopp (keerutab kahel jala, kuid ainult siis kui maiust käega keerutades üleval hoian ja kui kõrgemale tõstan, siis hüppab)
26. mine karpi (väga algtasemel, kuigi harjutame juba pikemat aega)
27. märk (läheb mingi eemal oleva eseme juurde, kuid enne pean näitama, et seal on maius)
28. laseb enda ümbes kõndida, kui lamab või istub
29. püüab väiksemat palli ja maiust (ja lund ja puulehti:))

Üle hulga aja tantsutunnis

Meil nüüd mitu korda trenn vahele jäänud - üks kord tegime poppi ja teinekord oli saal välja üüritud, nii et tundi ei toimunudki. Täna siis olime kohal ja jäin Erti käitumisega seal üllatavalt rahule. Algul oli saalis üks teine grupp, kus kohtasime agilitist tuttavat Nessit. Päris ilma urramata Ert ei saanud, aga sabaliputus näitas siiski, et Nessi tunnistatakse ohutuks tegelaseks :) Riina ja Chilli võeti ka väga rõõmsalt vastu.

Isegi tantsutuju oli tegelasel täitsa olemas. Kui me oma poolikut tantuskava Waterloo saates ette üritasime kanda, siis tundus saali põrandad küll paremini lõhnavat kui meie maius, aga midagi me tehtud ikka saime. Riina soovitas hüppeid ja kahe jala peal keerutamist rohkem kasutada. Kindlasti saame need ka kuhugi vahele paigutada. Aga miks just Waterloo? Peaaegu lambist. Vaatasin videolt ühe ABBA loo saatel tantsivat papilloni ja kuna mul sobivat lugu polnud, siis mõtlesin, et miks mitte ABBA. Ja niimoodi täiesti lambist see Waterloo tuligi. Vahepeal kodus tegime ühe nö titekava Entel-tenteli Kahe Oti järgi, kuid Erti sugusele on see natuke liiga aeglane. Lihtsalt kaks Otti tundus mulle sel hetkel sobivat - no et üks otum kui teine või midagi taolist :) , sest no tõepoolest, mina küll ei tea, millal need kaks otut ka korralikult tantsima hakkavad. Kui vaadata mõnd videot, siis kõik tundub justkui päris lihtne, sest paljusid trikke Ert oskab, aga perenaisel ei tule kuidagi välja neid sujuvalt järjestada ja paika panna ning ka teistele vaadatavalt muusikasse sättida.

Veel proovisime väikese tooli peal harjutusi teha - sitsimist, istumist, käpa andmist ja istudes ootama jäämist. Need lähevad ilusti, aga peaks midagi põnevat juurde mõtlema, sest tooli peal trikitav koer on ju väga efektne:). Siis proovisin sellist harjutust, et mina olen kummargil ja Ert mitte ei hüppa üle minu (nagu ta muidu teeb), vaid jääb mulle turjale seisma. Noh, tulemus oli umbes nii, et viis korda hüppas üle ja üks kord jäi seisma. Ise ma varem selle peale ei tulnudki, et maiust ühe käega selja peal hoida.

Aga jah, kõige parem meel on mul selle üle, et Ert seal hea tujus oli ja isegi möödasõitvatest ronigdest (need panevad saali lae korralikult võbisema) end kaua aega segada ei lasknud. Vaatas küll paha näoga, kuid päris ruttu sai hea tuju tagasi. Tundi hiljaks jäänud Rosa peale natuke urrati, aga seda rohkem seetõttu, et ma ta kaelarihmapidi eemale tõmbasin. Natuke üritas mind ka kamandada, kuid kui ta istuma panin ja teiste juurde kõndisin, siis püsis enamvähem korralikult. Mulle meedlib, et tantsutund meile ka natuke nagu sotsialiseerimine on: teised koerad (neid on küll vähe, aga seda parem minu riiukukele), kajavad siseruumid, kummalised hääled laes:) ja kõige lõpuks veel bussisõit ning lühike jalutuskäik tänaval sinna ja tagagi - ühesõnaga kõik, millega või kellega me harjumist vajame. Tantsutunnist äramineku üle on Ertil muidu küll alati hea meel, nii ka täna, kuid saalist välja minnes vaatas ta täna imestunult tagasi, et miks teised siis ei tule. Pean ka seda heaks märgiks, sest tavaliselt on ta pea laiali kohe uksest välja ja trepist üles tormanud.

Jälle tantsimas

Üle hulga aja käisime jälle tantsutunnis. Ert on bussiga sõites pinges, küttes oma hirmu liiga lakke ja siis on tantsutunnis ka natuke ebalev. Aga siiski oli ta täna tubli. Vähemalt ei istunud omaette nurgas, vaid tegi minuga harjutusi täitsq hea tujuga kaasa. Vahepeal küll noris Sassuga riidu, nii et pidin ta jalgupidi üles tõstma, kuid õnneks mingit viha ta pidama ei jäänud. Pärast liputas veel Sassule sabagi. Minu teooria on ikkagi õige, et Ert armastab rahulikumaid ja sõbralikumaid koeri, kes talle vastu ei hakka. Viimasel ajal oleme mitme erineva spanjeliga kohtunud ja nood on Ertile täiesti meele järele:) Tantsutunnis saab ta õnneks läbi ka Äpi ja Rosaga. Imelik, et tantsutunnis talle teised koerad meeldivad, aga agilitis mitte (siin pole asi muidugi üldse koertes).

Tantsimisest ikka ka. Riina soovitas hakata meil harjutusi üles kirjutama, nö samm-haaval. Ert teeb erinevaid trikke küll, kuid neid üksteisega siduda on raske, st kuidas teda ühelt harjutuselt teisele sujuvalt üle saada. Ja muide eile avastasin, et tegelane ei oska enam korralikult kõrvale tulla. Tuleb küll, kuid jääb kas seisma või siis istub eemale ja nihutab end alles teise-kolmanda käsu peale päris jala vastu. Harjutasime seda eile õhtul kohe pikalt ja saime lõpuks enam-vähem vana vormi tagasi.

Nüüd on meil väike väga poolik kondikava tantsimiseks juba olemas, esialgu veel minu peas, aga loodame midagi ka selgeks saada, midagi sellist, mida teistele näidata julgeme.

Koeratantsu videod

Püüdsime pühade ajal Ertiga mõnd tantsukava välja nuputada, kuid pea on no nii tühi mis tühi. Hakkasin siis youtube´s surfama ja otsima videoid väiksematest koertest. Paraku on valdav enamus tantsiaid suuremad koerad, kuid mina tahaksin nippe, mida just väiksema koeraga teha. Mõned endale sümpaatsemad videod siiski leidsin ja kindlasti on neid veelgi, tuleb vaid otsida.

Tundub küll, et see koer on rahulikum kui Ert, kuid väga ilusad lihtsad esitused ja on mida järgi teha ka: http://www.youtube.com/watch?v=z0woUZ8b9YI&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=6xqvOHACMxc
http://www.youtube.com/watch?v=ttjgDdO08Xg - sellel viimasel meeldis mulle, kui omanik rullimise ajal jala üle koera tõstis. Olengi mõelnud, kuidas rullimist liikumises ära kasutada. Nojah, Ert rullib muidugi mõnele harjutusele niisama alla ja peale, nii et ma ei jõua silmagi pilgutada, saati siis veel jalga tõsta:). Ühtlasi avastasin nendest kolmest videost mulle siiani tundmatu, kuid hästi sümpaatse tõu - Lääne-Göta Spits.

Minu lemmik: JRT Jesse - kui ma Erti ka muuhulgas nii vahvalt tagurdama ja hüppenööriga hüppama saaks!

Ja taas üks lahe taks: http://www.youtube.com/watch?v=ZCjP6NcSWn4

Tantsutund

Tänane tantsutund läks täitsa asja ette, eriti just selles mõttes, et minu teooria - pigem lühem tund ja intensiivsem tegevus - ostutus jälle tõeks. Muidugi viimse aja ühistranspordi täiesti vabagraafik pole sugugi kiiduväärt, aga 19.10 kohale jõuda on siiski päris OK ning 19.45 minema sättida, sobib meile ka. 35 minutit harjutusi - nii tantsusamme kui natuke sõnakuulelikkust, on päris piisav. Ja hea võimalus sotsialiseerimiseks ka (vaja ju seda riiukukke Erti sees natuke kahandada).

Kui me seda bussisõitu vaid natuke vähem pelgaks, siis oleks päris tore.

Tantsutund peeglisaalis:)

Kuna meie saal oli vett täis sadanud, lubati meil tundi teha peeglisaalis. Kas me nüüd päris õigesse saali läksime, ei tea, aga üks peegel seal seinal oli küll.:) Ruum oli suur ja trenni jaoks sobis hästi. Ert oli täna tublim kui eelmisel korral, kui ülevalt kostvad mütsud teda segasid. Ka nüüd kostis kaugemalt pallimängu ja natuke aegajalt siiski ludutati kõrvu ja saba, kuid kontakti ikka võeti ja harjutused läksid ilusti. Teiste koertega (Sassu ja Mariiga) ülbamine muidugi ilus pole, kuid ajagem seda jälle ebatiinuse süüks. Jõulukava on meil peas, kuid muusika järgi tantsimist peame veel harjutama. Kodus ju perenaise arvutil kõlareid pole, nii et vanade kõrvaklapi-nirudega on seda väga tüütu teha. Olime täna tunnis vaid 45 minutit. Otsustasin, et parem vähe korraga - siis ei muutu tegelane ähelaks, on kogu aeg tegevuses ja ei hakka kuasagilt kollihääli kuulama (mis tema puhul tegevusetult istudes üsna tavaline on).

Ert tujutseb

Täna oli meil siis jälle tantsutunni päev, mis seekord Ertile just eriti karvamööda ei olnud. Teepeal töötavast kolisevast kopast ja tantsusaali lae vappumisest (kuna üleval peeti klassiõhtut) piisas, et tegelane end seinaäärde minu riiete kõrvale hüpitas ja sinna kerra jääda tahtis. Alguses sain ta ikka natukeseks ka meie jõulukava harjutama, mis oli meil kodus tänu tuisusele nädalavahetusele juba päris selgeks saanud. Siis aga hakkas Ert talle omaselt kõiki hääli kuulatama ja koledaks pidama (nagu ta tavaliselt teeb, kui teda kord juba midagi hirmutanud on), nii et tantsimisest suurt midagi välja ei tulnud. Ainult Riina tehtud massaaz tundus teda natuke rahustavat. Riina ütles, et Ert ei suuda end lõdvestada, eriti pinges olid tagajalad. See on üks probleem meil jah - kui hirmu satutakse, siis ei tulda sealt kuidagi välja. Keskkonna muutus mõjub, kuid hirmu tekitajaga samassse ruumi jäädes end lõdvaks lasta ei suudeta. Alles siis, kui ütlesin, et lähme koju, muutus Ert rõõmsaks. Riina autoga saime Räägu bussipeatuseni ja autos rahuneti juba kenasti maha. Kuigi bussisõit just kõige meeldivam polnud, siis koerteplatsil lumega mängides saadi jälle oma mina enamvähem tagasi. Ei tea, mis talle nüüd jälle sisse puges. Viimasel ajal on ta muidu just päris tubli ja julge olnud. Võib-olla on süüdi ebatiinus, mis teeb teda jälle tundlikumaks, sest ka kodus pühendatakse rohkem aega pesategemisele. Näiteks kui õuest tulles teda pesast välja meelitasin, et jalgu kuivatada, ja siis pesa hoopis ära tõstsin, vaadati sellise ähmis näoga mulle otsa, nagu ma sooviks talt tõesti kutsikaid varastada.

Kuna tantsimisest meil suurt midagi välja ei tulnud, otsis Riina meile muusikat, mida me võiks edaspidi oma kavas kasutada. Midagi tarka mul sel hetkel pähe ei tulnud, kuid katsun mõelda. Ertile võiks sobida midagi kiiret ja hüplevat.

Koeratants 20.11.2008

Meie jõulukava läheb päris kenasti, ja veel minu lapsepõlve ühe lemmiklaulu - Frosty The Snowman saatel:). Kava koosneb 10 eri harjutusest, mis iseenesest on päris lihtsad, kuid nende õige muusikasse seadmine vajab meil veel harjutamist - Ert on päris kiire ja ilmselt tuleb temaga mõnda harjutust lihtsalt mitu korda teha. Muidugi maiuseandmine on meil ka natuke liiast - seda pean harjutama, et iga soorituse järel ei hüpataks minu käsi nuuskima.

Koeratants 06. ja 13.11.2008

Vaikselt hakkame harjutama jõulukava. Kui 06.11 meil veel midagi suurt välja ei tulnud, siis järgmiseks korraks oli Riina meile juba väikse konkreetsema kava koostanud ja natuke tunnis seda proovinud, hakkasime kodus põhjalikumalt harjutama. Kõigepealt tegin üksi kuivalt (alguses kohe Ertiga koos harjutada on mõttetu, sest ta üritab oma peaga kiiresti valmis mõelda, mida ma tema arvates ootan ja siis kõik võimalikud trikid ruttu ette näidata, anna aga maius kätte:)), siis koos kuivalt Ertiga, siis natuke üksi koos muusikaga ja seejärel muusika ja Ertiga. Päris hoogu võib sattuda. Praeguseks on meie (vähemalt minu) lemmikuteks ringis käimine vasakul kõrval pööretega, risti slaalom kõrvale liikumisega ja veel mõned, mis meil juba muusikaga natuke edenema hakkasid. Mõni harjutus tuleb kohe päris kenasti, eriti veel jõululaulu saatel. Sel aastal mul vist jõuluvana ees salmide pärast muretseda ei tasu, küll Ert oma eeskavaga mind välja aitab:). Ikka õige nimi see koeratants - alles nüüd tajun, kui palju muusika asjale jumet lisab.

Koeratants Nõmme suusatorni juures

11.06-18.06.2008 - meie tantsutund (mis toimub nüüd Nõmme suusatorni all) on sujuvalt vähemalt pooles ulatuses läinud üle lendavatele taldrikutele. Mis on muidugi väga lahe, sest ma poleks ise kunagi selle peale tulnud, et Ertiga neid asju proovida. Siiani on ta piirdunud maal paar korda taldrikule järele jooksmisega ja selle servade närimisega. Nüüd aga õpime seda õhust püüdma. Natuke suured nad Ert jaoks ju on ja püüdmine meil veel ei lähe, kuid kinni võtmisest saadakse juba aru. Poole tunniga oli tegelasel selge, et taldrik tuleb suhu võtta ja siis maius kukub. Lõpuks hakati taldrikut iga natukese aja tagant maast üles tõstma ja mulle pakkuma. Tegelik mõte on muidugi taldrikut püüda, mitte maast võtta, kuid vähemalt on asjale kuidagi pihta saadud:) Taaskord ma imestan, kui kiiresti mu koer õpib ja mida kõike ma veel talle õpetada võiksin, kui ainult seda kõike õigesti oskaks teha. Ja mis mulle veel meeldib - Ert saab hästi läbi nii Roosa (iiri terjer) kui Chilliga (border collie), kes on ju mõlemad temast suuremad ja pealegi tüdrukud.

Koeratants Nõmme metsas

28.05.2008 - tund vabas looduses, Nõmme metsas. Hoolimata uutest lõhnadest ja teistest koertest (nii meie koolikaasalsed kui ka kaugemal jalutavad turistkoerad), tegi Ert trikke ilusti kaasa. Vahepeal küll aeti teiste kutsidega võidu vareseid taga ja tagasi on tulnud jälle kõva häälega maiuse nurumine, kuid peaasi, et koostöötahe on olemas. Heameel on mul ka selle üle, et ta oma trennikaasalstega suhteliselt hästi läbi saab. Ju saab aru, et need temast suuremad on. Proovisime ka taldrikuid. Niisuguseks taldrikufänniks nagu Riina koerad, Ert ilmselt ei muutu, kuid mulle üllatusena on "too" ja "anna" käsud tal siiski selged ja nende abil sai taldrikuga mängitud ka.

Koerapäeva tantsimata koeratants

24.05.2008 - pidime minema väiksele esinemisele, kuid kuidas meil tegelikult läks, saab lugeda SIIT :) Aga hea kogemus oli ikkagi, sest enne, omaette põõsastes harjutades tulid trikid ilusti välja hoolimata kõikjal ringi sebivatest koertest.

Koeratants

14. ja 21.05.2008 - esimesed tunnid lageda taeva all Nõmme Loodusmaja kõrval platsil. Tegelane on natuke rohkem ehk hajevil, kuna ümberringi on palju uusi lõhnu, kuid üldjoontes mõjub talle värskes õhus trenn siiski paremini.

Koeratants

16.04.2008 - esimene kodune ülesanne oli mõelda välja 3-4 elemendist koosnev kava, mida teistele ette näidata nii et ka teised seda järele saaksid teha. Muide kodus sai Ert just enne trenni endale kingiks suure roosa palli ja õppis 3 minutiga selgeks palli veeretamise, aga seda me siiski veel etteastena kasutama ei hakanud (jah, Ert õpib trikke kiiresti, kuid ma ei arva, et see alati hea on: ta saab selgeks ka asju, mida poleks vaja, näiteks leiab endale uusi hirmuallikaid, millest lahtisaamiseks pean ma oma kõva pead vaevama, et teda üle kavaldada). Pealegi oli aega vähe, kuid midagi meil siiski tuli: slaalom kõndides, siis ring ümber jalgade ja hopp sülle. Saalis tuli see isegi ilusamini välja kui kodus, ja pikk pastakas, milllel pall otsas on ka suureks abiliseks. Ma ei tea ainult, mis Ertile sisse läks, kui saalis teistele koertele lähemale läksime. Ta muutus kuidagi ähelaks, tahtis iga "hopp" peale mulle sülle hüpata ja siis keeldus sealt maha minemast. Koeri ta iseenesest küll ei kartnud, sest aegajalt rihmast vabaks saades üritas nendega tutvust teha. Aga jah, harjutuste osas oli väga ettevaatlik ja millegipärast keeldus just slaalomit tegemast. Aga siiski sain vähemalt mina sellest tunnist kindlust juurde. Ka teiste ettenäidatud kavasid oskasime mida siis rohkemal või mida vähemal määral kaasa teha. Ja mis veel on minu meelest suur asi: Ert ei karda klikkerit, ka kodus mitte. Tänu tantsutrennile me ju hakkasime seda aktiivsemalt kasutama ja saime Riinalt uue ja pehmema kui see, mis meil kodus oli.

Koeratants

02.04. ja 09.04.2008 - trikkide õigesti õppimine on päris rakse. Ert õpib kiiresti, kuid ilma maiuseta reeglina keeldub tegemast ja õige tehnika on minule suur peavalu. Aga meile meeldib ja üritame kodus rohkem vaeva näha. Tore on see, et saame Erti harjutada ka väiksemas ruumis sees teiste koertega koos olema. Ja ma pean tema kiituseks ütlema, et eriline tülinorija ta seal pole, seda enam kõik peale ühe taksi on tüdrukud.

Koeratants - esimene trenn

26.03.2008, kevadisel lumetuisu päeval hakkasime käima koeratantsu trennis. See on meie jaoks päris uus asi ja kohe päris raske on midagi kirja panna. No ühesõnaga õpime erinevaid trikke, mida siis muusika saatel koos esitada. On vist nii :). SIIT saab natuke lugemist ka. Ertile meeldib uusi asju õppida ja aeg sobib meile ka väga: hea kui tegelane ka nädala sees väljaspool kodu oma keha ja vaimu värskendab. Esimene tund oli muidugi rohkem minu jaoks, Ertile jäi lihtsalt maiusenurumise rõõm. Riina näitas erinevaid trikke oma koera peal ja mõningaid videosid koeratantsust ja sain mõned lingid, kust midagi lugeda-vaadata ja siis kodus harjutada.